Maalinäitus OLEV JA OLEMATU
Anne Daniela Rodgers

Mulle meeldib, et sõnas “vaikelu” põimuvad vaikuse ja elu mõisted.
Vaikuses hakkad märkama ilu enese ümber.
Ma ei häbene ilule osutamast ja ilu jagamist. Miks peaksingi seda häbenema? Ilu rahustab meid - nähes ilu enese ümber ja tunnetades ilu väärtust, tunnetad soovi seda hoida ja kaitsta — ilu loob rahu.

Püüan oma maalides tekitada nende endi aega ja ruumi, otsekui oleks maal aken teise maailma - seal on oma ja kulg, oma üle- ja läbielamised ja vahel ka selgushetked. Neid momente, mil tunnetan end aja paratamatus kulus, ei taha ma kuidagi maha magada ning maalimine on parim viis, kuidas neid hetki püüda ja talletada ning seejärel lahti lasta.

 

 

Näituse avamisel toimub kunstnik Anne Daniela Rodgersi ja kirjanik Kerttu Soansi äsja ilmunud kunstiraamatu „Ilu loob rahu“ esitlus.

Dialoogi vormis kirjutatud kunstiraamatust leiab 70 kunstiteost ja sama palju jutuajamisi. Teos on sündinud vestlustest kunstist, kirjandusest, loomisest, armastuses, elust ja olemise mõnust.
Kunst ja tekst on omavahel tervikuks seotud loomislugudega.

 

Väike lõik raamatu sissejuhatusest:

AD: Olen veendunud dialoogidesse uskuja, nagu üks mu sõber hiljuti ütles: „Sa ei saa iseendale küsimusi esitada, sest vastused saavad olla vaid need, mis juba sinu sees on.“ Olen kindel – just dialoog avardab meie maailma. Sellepärast kutsusin arutellu hea kirjasõbra Kerttu Soansi, kelle kirjutisi lugesin ja nautisin tema esimestest raamatutest alates. Mulle meeldis ka meie kombinatsioon: kirjanik, kes maalib, ja kunstnik, kes kirjutab. See tundus olevat hea platvorm, millel on piisavalt palju kattuvust, et asjasse rohkem selgust leida. Meie vestlus ei ole ei kunstiajalugu, -teadus ega -psühholoogia, see on kahe loovisiku arutlemine loomingu, loomise ja loovtöö meetodite üle ning mõtted järgnevatel lehekülgedel on vaid järgmiste dialoogide algus.