Olete oodatud Liisi Lukki näituse „Alice" avamisele neljapäeval, 13.märtsil kell 17.30

 

ALICE
Astuge läbi nähtamatu ukse peeglitagusesse maailma, kus unenäod ja lapsepõlve mälestused põimuvad fantaasiaks. See on paigake, kus reaalsus hakkab õhkõrnalt hajuma ja tuttavlik sulandub ootamatu ja võimatuga. Kus uksed võivad avaneda paralleeluniversumitesse ja akende taga peituvad lood, mida alles tuleb välja mõelda.
Kunstnik loob oma töödes sürrealistlikke ja naivistlikke maailmu, kus peened mustad jooned joonistavad välja maju, salapäraseid uksi, aknaid ja loodust, ning värvilised markerid annavad
neile elu ja soojust. Seal kohtad tüdrukuid, kelle uhked riided kõnelevad vanadest aegadest ja muinasjuttudest. Osad pildid on kokku pandud kollaazidena, justkui killukestest, mis pärinevad
mõnest unustatud unenäost.
See on näitus neile, kes usuvad, et lapsepõlve võlu pole kadunud, ja neile, kes tahavad piiluda teisele poole peeglit.

 

LIISI LUKK
Olen sündinud 05. septembril 1977, elanud ja üles kasvanud Tallinnas, Kadriorus. Välja arvatud suved, mis veetsin esimesest eluaastast alates alati Saaremaal.
Lõpetasin 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia bakalauruseõppe nahakunsti eriala. Juba lasteaias, kui küsiti, kelleks me tahame saada, oli mul vastuseks, et kunstnikuks. Nii jäigi kuni keskkooli lõpuni. Oma kunstnikust ema kõrval hakkasin joonistamisega tegelema väga varakult. Mul on senini alles tööd, mis tehtud juba kaheaastaselt ja aegajalt lisan enda töödele detaile enda
lapsepõlve joonistustelt. Kunstnikuks saamise sooviga asusin kohe peale keskkooli õppima Eesti Kunstiakadeemiassse. Algselt soovisin minna õppima graafikat, aga millegipärast ei julgenud sinna proovida ja valisin naha eriala. Pärast EKA-t sattusin aga tööle hoopis kirjastustesse kunstnik-kujundajana ja küljendajana ning joonistamine jäi aastateks täiesti soiku.
Uuesti joonistama hakkasin alles pärast tütre sündi ja temaga koos kodus lapsepuhkusel olles. Minu kõige suurem inspiratsiooniallikaks ongi olnud tütar ja tema joonistused. Alguses meeldis mulle lihtsalt tema joonistusi värvida ja täiendada, kuni hakkasingi lõpuks ka ise uuesti joonistama.
Veel inspireerivad mind loodus, lilled, taimed, majad, aknad ja muusika. Enda stiili ma ei oskagi täpselt kuhugi liigitada. Natuke naivistlik, kohati sürrealistlik ja peaaegu igalt pildilt leiab mõne lapsiku tegelase. Kohati unenäolised ja muinasjutulised. Enamasti mulle meeldib kogu paber täis joonistada; kui jääb palju puhast pinda, siis mulle tundub, et pilt ei ole veel valmis.
Süvenen tihti väikestesse detailidesse ja nokitsen hästi põhjalikult igasuguse kribu-krabu kallal. Mul ei ole kunagi nii, et teaksin ette, milline pilt tulla võiks või, mis ma tahan, et seal peal oleks. Hakkan lihtsalt kuskilt nurgast midagi tegema ja ülejäänu kujuneb sinna ümber töö käigus. Lõpptulemus on alati endalegi üllatus. Vahepeal oli periood, kus meeldis teha kollaaze. Joonistasin paberid igasugu erinevaid tegelasi ja taimi ja maju täis ja siis lõikasin nad kõik välja ja hakkasin uuele taustale neid paigutama.
Oma joonistusi teen segatehnikas, kasutades tindipliiatseid, markereid, atsetooniga siirdamistehnikat, šabloone, kollaazi.

Näituse avamisel järgneb joonistamise töötuba.

 

Lisainfo: Anne Tootmaa
Saaremaa Kunstistuudio
info@kunstistuudio.ee
Tel: 5116740