1940. aasta juuni. Prantsusmaa on kokku varisemas ja sõlmib sakslastega vaherahu. Keset seda kaost keeldub aga üks mees alla andmast. Ta on vähetuntud kindral, kes võtab vastu otsuse pageda Londonisse, et säilitada väevõimuga, iga hinna eest see üks asi, mis on järel tema unistusest. Selleks unistuseks on Prantsusmaa vabadus. Selle kindrali nimi on Charles de Gaulle. Ta on ilma armeeta, ilma toetuseta, ilma lootuseta. Ometi kannustab teda vankumatu veendumus, et Prantsusmaa – tema Prantsusmaa – ei ole veel tegelikult lõplikult alla andnud ja et rahva seas on endiselt olemas tahe võidalda oma vabaduse eest. Ta võtab ette viimase, meeleheitliku sammu, püüdes veenda maailma, et lahing Prantsusmaa pärast pole veel lõppenud ega kaotatud. Tegelikkus on aga karm ja paneb jätkuvalt proovile tema lootuse ja veendumuse. Ent tasapisi hakkavad siin-seal välja ilmuma vastupanuvõitlejad, kellega omakorda liituvad mässumeelsed tudengid ning endiselt vabadusse uskuvad sõdurid. Nende usk ja vaprus trotsivad asjade lootusetuna näivat seisu...