Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel