Ajamatkadel on au Teid kutsuda laupäeval 30. augustil 2026 aset leidvale Mareteaukemäe matkale.
 

See on matk paikadesse, kus ennemuiste leidsid aset olulise tähtsusega, loomisega seotud sündmused. See on ka matk, mis kulgeb müütiliste suurkujude – Mareta ja Pireti – radadel.

Matkapiirkond asub Lääne-Saaremaal Odalätsi, Kuremetsa ja Kõõru külade vahel. Siin asuvad saladuslikud ja kohati vanade kõverikmändidega kaetud liivikud – millest kõrgeim ja esinduslikum kannab nimetust Mareteaukemägi – ja nende vahel paiknev ebamaine veesilm – Marete auk. Tegemist on karstilise veesilmaga (kurisuga), kus vesi on aastaringselt sees. Matka vaatamisväärsuste sisse jääb ka sealne kuulus rändrahn – Pireti Kerisekivi.
 

Pajatan kohapeal pikemalt ka müütilisest Maretast (variatsioonidena ka Mare, Marit, Merit), kelle taga näivad olevat teispoolsuse, viljakuse, päikese ning elu ja surma tsükliga seotud jõud. Teisisõnu öelduna vastab see üsna hästi muinaspõhja Freyjale. Seda ideed näib toetavat ka Freyja paralleelnimi Mardöll.
 

Miks on need kohad tähtsad? Miks on põhjust matkale tulla?
On tähelepanuväärne, et ligi kümnest n-ö konkreetsest Saaremaa Mareta-nimelisest paigast asub Marete augu nimeline paik ühel joonel kahe teise sarnase paigaga. Ehk siis teisiti öeldes: 18 kilomeetri pikkuse ala sisse jääb ühele joonele kolm olulist Mareta-nimelist ja mõne puhul lisaks ka müütilise Mareta pärimustega seotud paika. Ja olgu öeldud ka see, et kõigi kolme juures või peal asuvad saladuslikud ümmargused muinasaegsed kivikonstruktsioonid.

Matka jooksul külastame ka seal lähedal asuvat Kogula kivi (Suure Tõllu Kerisekivi). Räägime Piretist ja Tõllust ning nende kokkupuutepunktidest Maretaga. Näiteks mitme Saaremaa muistendi järgi olnud Pireti rööpnimeks Maret(a). Seega, sellest lähtuvalt võis Mareta olla ka Tõllu naise teine nimi.

Mareteaukemägi ja Mareteauk, kaudselt siis ka sealjuures olev Kiha liiv, on Saaremaa ja kogu Eesti võtmes ühed kõige esinduslikumad müütilise Maretaga seotud paigad. Mandri-Eestis võib sellele enam-vähem samaväärne vaste olla Kuusalu kandis Soodla jõe ääres asuv Maretasaare-nimeline soosaar. Arvestatav selle osas on ka Viljandimaal Holstres asuv Maretimägi (Maretamägi). Üleüldse on Eestis teada u poolsada Mareti-nimelist kohta, millest paljude kohta on olemas ka põnevad pärimused.

Huvitaval kombel asub enamiku neist paikadest juures ka mingi veesilm (allikas, tiik, järvik vms). Pärimuste mustrile tuginedes on Mareti paigad üle Eesti seotud teispoolsuse, valge värvuse, pulmade, müütilise kirikuga (tõenäoline vanem nimetus teatud tüüpi pühapaiga kohta), aga ka härjapaari (koos kellegi Mare või Mareti nimelise naisega) vette kukkumisega (võimalik viide germaani mütoloogias olevale Nerthus-jumalusele, seeläbi seos ka viljakusmaagiaga).

Kogunemine matkale toimub kl 12.00 Kihelkonna Coopi juures olevas parklas. Matkajalatsiks on sobilikud kas matkasaapad või kummikud.
Matka osalustasu on 20 eurot täiskasvanule ja 5 eurot kooliõpilasele ja pensionärile. Koolieelikutele on matk tasuta. Selle saab tasuda kohapeal sularahas. Matk sisaldab looduslike vaatamisväärsuste külastamist ja paikade kohta olevaid pärimusjutte. Lisaks matka lõpupoole matka korraldaja poolt ka väike suupiste.
 

Palun kõigil huvilistel, kes soovivad matkale tulla, end eelnevalt registreerida (hiljemalt 28. augustiks 2026). See tagab koha matkal.
Registreerimine e-post: marek.laimets@gmail.com
Lisainfo: Marek Laimets, tel 56 659 543.