Olete oodatud kunstnik Eve Valperi maalinäituse „Viivuks valgusest" avamisele kolmapäeval, 22.oktoobril kell 17.30

 

VIIVUKS VALGUSEST
Eve Valperi maalid Saaremaa Kunstistuudio öö-galeriis

 

Näitusel näha olevate päeva-, öö-, õhtu- ja hommikupiltide lugu sai alguse mu lugematutest tähelepanekutest, kuidas erilised valgusolud lõikavad detailirikkast igapäevaelust välja üksikuid tükke, mis on, nagu teatrilava punktvalguses, siis korraga erilised ja tähenduslikud. Püüdes tabada nende hetkede fenomeni, hakkasin tegema visandiraamatusse ja märkmepaberitele pisietüüde, milles jäädvustasin vahel kaunis napis nähtavuses joonistusel selle, mis silma jäi ja talletasin värvid sõnalistes märkmetes. Kui valgust on kas liiga palju või liiga vähe, annab see ümbritsevast fragmentaarse või lausa mõistatuslikuks jääva mulje. Tuttavate objektide vorm kaob hajususse või hämarusse, muutub abstraktseteks kujunditeks või sulab suletud varjumassiks, muutuvana tajume asjade värvust ja tihedust, näiteks pehmes pilvealuses valguskumas, varahommikuses heleduses, õhtu punakas hõõguses või elektrivalgustusest läbi lõigatud hämaruses.

Sügiskuud, mil päev lüheneb, on ehk parim aeg võtta hetk mõtiskluseks valguse teemal. Et see on miski, millega inimene-päevaolend on liiga harjunud ja mille olemasolu või puudumine või üleminek ühest teiseks loob õigupoolest kogu ta ruumi- ja enesetaju.

 

 

Nagu eelpool öeldud, said tõukeks maalide valmimisele linnas liikudes ning otse motiivide juures tehtud kiired pisietüüdid, millesse püüdsin haarata varjude ning taeva värvimängud ja tekkiva valgusruumi vahetu esmamulje. Ka õlis maalimisel võtsin programmiliselt eesmärgiks lähtuda nendestsamadest etüüdidest, et nähtu ja kogetu vahetu olek säiliks. Seetõttu ei tasu imestada, kui maalidesse jõudnud motiivid lahknevad samast kohast tehtud fotodest – mu valikuline tähelepanu on üht-teist võimendanud, üht-teist ka välja kadreerinud. Maalides osalt äratuntavad, diskreetselt üldistatud valgusemotiivid on leitud igapäevakäikudelt Tartu linnaruumist, samuti on mõned interjöörid, mille suhe valgusega on mulle paistnud tähenduslik.

Tekst: Eve Valper

 

 

Eve Valper (sünd 1969) on Tartus elav maalikunstnik ja kunstiõpetaja. Ta lõpetas 1998. aastal TÜ maaliosakonna ja tema töökogemusest leiab alates 1994. aastast kunstnikutööd kirjanduse, teatri ja muusikaga seotud ettevõtmistes. Aastail 2006-2018 oli ta Tartu Ülikooli raamatukogu kunstnik-kujundaja, aastail 2018-2020 Viljandis Ugala teatri majakunstnik. Praegu on ta noortegruppide juhendaja Tähtvere kunstistuudios, annab algajate joonistuskursust Konrad Mägi Ateljees, õlimaali täienduskoolitusi Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning tal on lõpusirgel kunstiõpetaja magistriõpingud TLÜ-EKA ühisõppekaval. Alates 2023. aastast on ta Tartu Kunstnike Liidu liige.

Maalis uurib ta ainestikku eelkõige värvi vahendusel, sihiks papi või lõuendi kahemõõtmelisel pinnal oma elu elavate keskkondade loomine. Senises loomingus on ta tegelnud rohkem nähtava maailmaga, enam pilditervikuga ja mitte kadreeritud objektiga üksikult, eesmärgiga tuua välja ükskõik millise puhta värvilaigu sisu ja suhtlust suurema maalikompositsiooni sees. Peaaegu-igapäevane märkamise harjutamine ja vabakäeliste pisikavandite tegemine on tema loomingu lahutamatu osa, isegi digitaalsete tööde puhul.

Näitus jääb avatuks 30.novembrini.
Toetab Eesti Kultuurkapital